Pühapäev, 27. juuni 2010

Karuema vöileivatort Karuisa sünnipäevaks

Pole miskit parata, Karuisa on kalade järele hull. Sellised need mehed siis on. Vahel, kui kalahullus eriti hullusti peale tuleb, vöib ta kokku osta umbes mitukümmend kilo kala ja siis rahulolevalt nädal aega mömiseda. Ja siis ikkagi veel natuke kala lisaks osta...
Sestap ainuöige tort Karuisale sünnipäevaks on kalatort.
Sedasi selle tegemine siis käib:
1) ostan poest Saibi (see uus leiva ja saia segutoode), 2 pakki
2) ostan toorjuustu ja kalamarja kaunistuseks ja pealtmäärimiseks, ja natuke ka peterselli - kaunistuseks
3) ostan suitsukala (ahvenat vöi turska vmt kus roogusid ei ole), majoneesi, muna, mugulsibulat
Suitsukalast, sibulast, munast ja majoneesist teen ühe mehise kalasalati. Seejärel lapin kandikule paraja koguse saibiviile ja neile panen kalasalati kihi. Siis jälle kiht saibi ja siis jälle kiht kalasalatit. Niikaua kui saibi jätkub vöi kuni salat otsa saab.
Siis mätsin kogu kupatuse toorjuustuga külgedelt ja pealt kokku, panen kaunistuseks peale kalamarja (vahel kui meeles on ka löhepasteeti nö kreemiseks kaunistuserks), ja peterselli ja mida iganes veel fantaasia sel hetkel välja pakub.
Siis lasen sellel tordil üleöö külmikus mädida ja hommikuks on see Karuisale sünnipäevaseks hommikusöögiks valmis.
Väga maitsev värk, igatahes. Ja lükkab ümber legendi, et karud vaid magusaga maiustavad.

Pühapäev, 30. mai 2010

Karuema rabarberikook

No nii, täna tuli koogi isu peale.
Löikad aiast oma rabarberid ära ja tükeldad. Need, mis koogi sisse enam ei mahu, nendest teed kisselli. Noh ja kui ikka jääbe järele, siis paned sügavkülma teiseks korraks ootele.
Sulatad küpsetusmargariini (vöi vöid), umbes pool pakki, lisad suhkrut, muna (noh kaks muna näiteks), siis klaasikese (vöi kaks) keefiri. Seejärel segad jahusse natuke küpsetuspulbrit ja segad jahu ka taignamassi. Kui jahu pole näiteks piisavalt palju kodus, vöid paraja konsistentsi saamiseks ka natuke mannat lisada. Siis kasutad oma loogilist-loomingulist möistust ja vaatad, et tuleks selline parajalt paks tainas. Kindlasti paksem kui pannkoogitainas, kuid öhem kui klimbitainas.
Siis lisad tükeldatus rabarberid ja paned koogi vormi ja ahju. Noh vaata ikka, et kook liiga paks ei tuleks, siis ei küpse hästi läbi. Kui vaja, ja kui yainast liiga palju sai, siis tee kaks kooki näiteks :)
Ja valmis on siis, kui kooki keskelt tikuga torkides tainas enam tiku külge ei jää :)
Peale vöid tuhksuhkrut ka raputada, siis on kaubanduslikult kaunim väljanägemine.

Reede, 9. aprill 2010

Karuema teeb oma perele sööki vaid eesti lihast

Nüüd on elu läinud pöhimötteliseks. Möni nädal tagasi osalesin Rimi reklaamikampaanias. Kuid täna keeldusin pöhimötteliselt. Sellepärast, et tunnen end solvatuna. Tean paljusid pöllumehi, kelle töö oma igapäevase leiva väljateenimiseks on sadu kordi raskem kui kellel iganes meist. Ei saa nad minna puhkusele, kuna lehm ei ole söögita ja lüpsita need nädalad kui peremees löunas peesitab. Ei saa ta isegi maalt linna, ilma et ei peaks kiirustama lüpsi vöi loomade söötmise ajaks tagasi. Rääkimata selle loomakasvatuse töö füüsilisest poolest. Olen seda kunagi koolivaheaegadel ise kogenud ja tean täpselt, mis see on ja kuidas see tundub.
Seepärast, kuigi olen seda alateadlikult kogu aeg teinud, siis nüüd deklareerin protestiks Rimi keti otsusele eesti liha mitte müüa: mina teen süüa ainult eesti lihast. Loll jutt see Rimi meeste jutt kvaliteedist. Köik tervisliku toitumise asjatundjad kirjutavad alla väitele, et lähiümbruse toodang on inimorganismile köige vastuvöetavam ja tervislikum.
Ja lisaks see sotsiaalse vastutuse pool - ma olen hämmastunud, et täna, xxi sajandil, kui köik firmad üksteise vöidu tahavad klinte meelitada oma sotsiaalse vastutustundlikkusega, julgeb üks hiigelbränd avalikult ja valjuhäälselt ennast nahhaalse ja sotsiaalselt vastutustundetu ebardina esitleda. See peab ikka ülbus ja hoolimatus olema. Kas Rimi juhid oma otsustamisel töesti arvavad, et eesti ühiskond on nii lontis ja saamatu, et sellise mönituse alla neelab?
Mina igatahes Rimisse enam ühtegi senti ei vii, samuti Säästumarketisse. Ja oma pere toidulauale ostan nüüdsest veelgi hoolikamalt ainult ja vaid kohalike tootjate kaupa.

Tule ja toeta meie oma eesti pöllumeest ka Näoraamatus

Laupäev, 3. aprill 2010

Tiiu kartulipuder hernestega

See on teada tuntud töde, et toit maitseb paremini, kui see on kellegi teise tehtud ja et ise oled prii vaaritamisekohustusest.
Minu ammune hea söber Tiiu tegi kartuliputru nii:
eelmisel öhtul pani herned likku (ikka need samad tavalised kuivatatud herned, mida ületalve hoitakse, et hernesuppi teha).
järgmisel päeval pani herned pudrupotti keema - natuke varem vöib herned podisema panna seepärast, et herned lihtsalt, kui nad kuivanud on, vajavad väheke kauem keemist.
sel ajal kui herned keesid, kooris ta kartulid ja tükeldas ja lisas hernestele. seejärel keetis niikaua kuni kartulid pudru tampimise jaoks piisavalt pehmed olid. no muidugi, tähelepanu peab pöörama ka hernestele, et need ikka kenasti söödavalt pehmed oleksid. kuid kui teha köik sedasi kui vaja - leotada ja veidi kauem keeta - siis küll nad ikka pehmeks ka saavad.
Ja siis tuleb kartulid kurnata - no väheke vöib ju keeduvett ka potti jätta, siis on kergem see tampimise algus. Söber Tiiu, ja ma ise ka, tambib ikka vanal ja klassikalisel moel seda putru - puust pudrunuiaga. Aga kel moodsamaid vahendeid, siis miks ka mitte köögikombainiga seda köike teha. Et pudru mass paras ja maitsev tuleks, peab lisama kindlasti soola ja vöid ning kuuma piima (kui lisad külma piima, siis tömbab purdu värvi hallikamaks) ja nii see puder söögikölbulikuks saab. Ma olen vahel ka peekonit ja sibulat sisse praadinud, see on mu Saaremaa vanaema kartulipudru maitsestamise nipp. Sellisel juhul pole vöid vaja panna - liharasv annab selle vajaliku maitse. Ja siis pole muud kui sööma. Need herned on nagu pähklipalad seal pudrus ja teevad roa erliliselt hörguks!

Karuema külm tomatisupp

Talv on läbi ja päevad muutuvad järjest soojemaks. Varsti on käes ka külmade suppide söömise aeg.
Eestlased on juba aastasadu teinud hapupiimast külma suppi, kuid Karuema köögis sündis hoopis uut sorti külm supp, tomatisupp.
Supi pöhjaks vöta tomatimahla (sobib ka köögiviljamahl, mida Aura müüb). Sinna sisse tükelda kurki, sibulat, paprikat. Lisa ka soolases vees vöi omas mahlas krevette ja fetajuustu kuubikuid. Maitsesta rohelisega (igasugu laugud on väga head, samuti basiilik) ning vürtsikama supi saamiseks lisa ka musta pipart. Soola vöid ka lisada, aga mitte liiga palju. Supp on maitsvam vähesema soolaga.
Ja siis pole muud kui sööma. Roog on kiiresti valmis ja jube maitsev!

Pühapäev, 28. märts 2010

Karuema vanaema pannileib

Raskel ajal ei vöi toitu ära visata - see on olnud eesti perenaiste pöhimöte juba sajandeid. Minu vanaema oli sellistes asjades ikka ja alati väga pöhimötteline ja seepärast on tema vanas retseptiraamatus hulgaliselt sööke, mille kohta vöiks vist öelda et uuskasutuses söök.
Üks nädalavahetuse söökidest oli Vanaema pannileib. Eriti hea tuli pannileib vanast hernesupist.
Niisiis, riivid möned toored kartulid ja lisad paar muna ja maitsestad soola ja pipraga. Ja segad muidugi kenasti. Siis lisad natuke jahu, et tuleks selline pannkoogitaigna taoline mass. Seejärel praed natuke sinki, vöi pekiliha vöi peekonit ja sibulat ning lisad needki taignasse (te ei kujuta ette, kuivörd meeldiv löhn selle praadimise järel köögis levib!) ja köige löpuks lisad taignasse vana hernesupi (vajadusel vöid supi enne ka püreestada, kuid kui sulle meeldivad koogis väikesed tükid, siis vöid püreestamise ka ära jätta) ning siis vaatad veel, et tainas paraja paksusega oleks, vajadusel vöid veel väheke jahu lisada, kui tundub liiga vedel. Ja siis pannile ning ahju. Ja küpsetad kröbedaks. Pannileib tuleb seda parem, mida öhem ta on. Sestap, vöid mitu pannileiba küpsetada kui pann on väike ja tainast palju.Ja muidugi vöib sedasorti pannileiba teha ka teistest vanadest supipöhjadest, vastavalt maitsele ja isule. Fantaasial vöib lasta lennata.
Süüa soovitan seda pannileiba soojalt ja eriti hea maitseb siia juurde pärnaöie tee meega :) Ning kui ühe korraga ei jaksa kogu pannileiba ära süüa, siis järgmisel päeval pannil soojendades ja vöis praadides maitseb see praetud pannileib veelgi parem.

Neljapäev, 18. märts 2010

Löunamaa karude väheke vürtsikas pilaff Karuema moodi

Lihtne teha, ruttu valmis ja maitsev!
Sönaga, Kesk-Aasias tehakse seda rooga lambalihast.Meie siin kaugel Pöhjamaal vöime seda teha ka notsulihast, sest meil ei ole mingeid sisulisi piiranguid liha söömise osas.
Sönaga - ajad woki panni kuumaks, lisad sinna korralikult öli, vötad paraja portsu (no näiteks neljale inimesele valmistades 500 g) notsu vöi lambaliha viilakaid (noh selliseid nagu strogonovi jaoks vajalikud)ja viskad pannile särisema. Samal ajal puhastad porgandid ja tükeldad kuubikuteks ja viskad pannile liha juurde särisema (nii mitu inimest on söömas, nii mitu porgandit paned). Lased neil seal koos säriseda ja asud sibulate kallale, koorid ja tükeldad (sibulat vöib ka palju olla) ja lisad pannile. Siis veel puhastad küüslaaugu - sellega ei maksa ka koonerdada. Ja siis väheke aega lased kogu sellel kupatusel seal pannil särised, korralikult segades, et ei körbeks miskit ja et köik kenasti pruunistuks. Siis lisad (4 inimese ports) umbes 10 dl puljongit ja lased kogu kupatusel keema töusta. Seejärel lisad riisi - 4-le inimesele 4 dl. Köige sobivam on täistera riis, see on ka köige tervislikum. Ja siis lased väikesel tulel kogu kupatusel umbes pool tundi podiseda, vahetevahel segades ja kontrollides, et miski körbema ei läheks. Siis köige löpuks lisad veel tomatipastat (ketshup asendama ei sobi) ja lased veel veidike podiseda ja ongi valmis. Maitsestamiseks on oluline kasutada musta pipart - seda nad seal Kesk-Aasias sellise toidu juures kasutavad. Ja soola, mille kogus muidugi söltub sellest kui soolane on puljong, milles roog hauduma hakkab. Noh mul on oma lemmikmaitseaine - Maggi Maagiline maitse - ma panen seda ka natuke, kuid siin roas ei saa sellega liialdada. Siin peab olema selline musta pipra höng asjal juures.
Serveerida sobib hapupiima vöi keefiriga. Piima kölbab ka, kui möni hapupiimatoodetest lugu ei pea. Öhtusöögi olukorras vöib ka punast veini körvale serveerida ja saabki kohe piduliku öhtusöögi.

Esmaspäev, 15. märts 2010

Karuvanaema Rongivöilevad

Kui on väga paha olla, ja tunned, et hakkab miski külmetuse vöi gripi moodi töbi tulema, siis peab kindlasti sööma midagi sellist, mis haiguse kohe ära hirmutab.
Karuema ema (Karuvanaema) on juba aastaid omi lapsi ja lapselapsi sellistel puhkudel Rongivöilebadega hellitanud.
Rongivöileib - sobib väiksematele (tegelikult on vöileva nimi Onga-onga vöileib, sest Karupoiss, kui ta veel väike oli, arvas, et see ei ole mitte rong, mis seal Nömmel sedasi koliseb, vaid et see on Onga-Onga, sealt siis ka roa tegelik nimetus)
Seega siis:
Vötad head ja värsket eesti rukkileiba, määrid peale vöid ja paned vöile ohtralt küüslaauku ja siis veel köige peale head eesti doktorivorsti. Siis tükeldad vöileva umbes 1 cm suurusteks kuubikuteks, paned need palakesed lauale üksteise järele ritta ja kujutad ette, et see on rong. Ja siis laulad sinna juurde kuulsat lastelaulu "Rong see söitis tsuhh tsuhh tsuhh, piilupart oli rongijuht..." ja samal ajal söidavad köik kibeda küüslaauaguga vöilevatükid haige lapse suhu. Protseduuri vöid teha mitu korda päevas ja mitu päeva järjest. Maitseb hea ja haigus pögeneb.

P.S. Doktorivorsti viilud peavad ikka sellised mehised olema, mitte nagu nüüd need valmislöigatud öhukesed viilud vaakumpakendis. Ostad ikka kaaluga ja letist seda vorsti ja löikad ise kena korraliku viilu, umbes pool senti vöi natuke vähem paksu. Nipp selles, et kui vorst liiga öhuke on, siis jääb küüslaaugu maitse liiga jöuliselt domineerima, ja väike laps ei pruugi seda ampsu alla neelata.Idee on selles, et küüslaaugu maitse saaks mahendatud.

Kolmapäev, 13. jaanuar 2010

Vöiga praetud kartulikoored

Töeline delikatess külmadel talvepäevadel on vöiga kröbedaks praetud kartulikoored, maitsestatuna Maggi üldmaitseainega. Nämmu-nämmu.
Valmistamine tavaline - keedad koorega kartulit, koorid need siis soojalt ja sööd ühel päeval kenasti vitamiinirikkaid - sest koorega keetmine säilitab vitamiinid - kartuleid. Aga keedetud koori ära ei viska, sest nendest saab veel korra sööki tega. Paned vöisilma pannile, siis viskad sinna natukese keedetud kartulite koori, väheke Maggi maitset. Kui soovid, vöid ka väheke sibulat lisada. Ning praed mönusasti kröbedaks. Ja sööd ja mömised, nagu alati. Töeline delikatess.