Pühapäev, 27. oktoober 2013

Pühapäevne lõunasöök Karuema juures

Pühapäeval on aega. Ja kui meeldib kokata, siis kutsu oma pere kohale ja tee neile midagi head. Samal ajal saad ka igasugu toidujäätmeid ära kasutada ja muidu ratsionaalne olla.
Minu sellenädalane idee perele kokata hakkas kolmest asjast peale:
1. Kõigepealt mõned nädalad tagasi leidsin kuskilt blogist vanakooli pontsikute retsepti ja jagasin seda oma Näoraamatu lehel, kus siis Karupoiss niutsus, et tahaks...
2. Siis teise põhjusena sain eile ämma juurest vanad moosi pärad, mida ämm tahtis ära visata, aga ma mõtlesin, et kuidas sa ikka toitu ära viskad... Teeks kisselli.
3. Ja siis oli mul neljapäevast külmikus ka üks notsuliha kastme pära ja natuke sügavkülmutatud konte, ja natuke suitsuliha konte ja natuke vaakumpakendis ube, nii et suurepärane algus supile...

Ja siis me eile käisime veel Vändra ja Sindi vahel ühes kohaklikus meierei poes, kust sai head ja paremat ostetud, sh rikota kohupiima (kohalike tootjate oma) nii et stardiplats ja idee pühapäevaseks orgiaks oli täiesti olemas.

Kõigepealt hakkasin mässama supikontidega, sest puljongi, õige puljongi keetmine võtab aega.
Samal ajal hakkasin ka pontsikutega peale. Tegin kohe palju, sest mis sa sest kahest pontsikust ikka teed...

Kokkamise ajal selgus, et leib on täitsa otsas ja kuna poodi ei viitsinud minna, siis tuli oma leivategu ka hakkama panna. Kuna ämm juba aastaid ahistab meid kõrvitatega (mis on ju muidugi maitsev kraam, aga vajab aega valmistamiseks) ning tänavu tuli tal selliseid väikseid natuke õnnetu olemisega punne mitu, nii et isegi ära visata oli hale... Sii otsustasin ka kõrvitsa sepiku kerkima panna.
Seega Karuema pühapäevane menüü sel korral:

1. Oasupp suitsuliha leemes
2. Rikota kohupiim marjakisselliga
3. Kohupiima vanakooli pontsikud
4. Kodune kõrvitsasepik soolavõiga
5. Kohv ja muud joogid (toores õunamahl, näiteks, või vein) sinna juurde

Tessa kutsu sai muidugi kondid ja me kõik teised kena pühapäevase koosolemise.

Neljapäev, 24. oktoober 2013

Karuema kartulimaiustused

Kunagi kinkis hea peresõber Tiiu mulle ühe vürtsika maitsesoola. Päris pikka aega olin selle soola suhtes ettevaatlik, sest seal oli ühe maitsena köömned sees ja meie pere väga köömneid ei armasta.
Siis aga sattusin kord praekartuleid tegema, ja olid teised sellised vanad ja vesised kartulid, mil enam suurt maitset polnd, ning otsustasin, et katsetan selle vürtsika soolaga, äkki saab natuke maitset juurde. Ja ohhoo imet, kartulid kadusid pannilt sellise kiirusega, mida meie peres harva kohtab. Ja pealegi köömnetega maitsestatud kartulid!
Sellest päevast teen üsna sageli kartuli maiust. Veidike ette keedetud koorega kartulid tükeldan ja panen ahjupannile. Valan peale õli ja sedasi palju, et kartulid oleksid ikka õlised ka natuke. Siis raputan peale vürtsisoola ja küpsetan krõbedaks. Absoluutselt väga hea söök, pole juurde vaja ei liha ega kala, muudest asjadet rääkimata.
Originaalis oli see sool Tamme talu toodang. Kuna asusin teist üsna usinaste kasutama, lõppes pisike purgitäis kiiresti ja uut originaali pole siiani kuskilt saanud. AGA, mis sa suures hädas ikka ära teed... Tegin järele (nagu mõnusaid asju ikka ju järgi tehakse). Võtsin tortsu meresoola, paki köömneid, pisikese purgitäie kunagi Tuneesiast toodud punast pipart, tükeldasin pisikeseks ja kuivatasin ka ühe porrulaugu. Ja usute või mitte, Tamme talu soola Karuemalik koopia tuli välja päris hää. Kartulitega maiustamine jätkub ja ega ma enam originaali järgi puudust tunnegi. Pigem sain hea idee ka jõulukingiks - miks mitte sõpradele väike maitsesoola purk kingikotti pista. Teiste idee küll, aga siiski ise tehtud.

Karuema hapukapsa supp oliividega

No võib olla ma ei ole üldse originaalne ja võib olla on keegi juba ammu sellist suppi ka teinud, aga mina täna siis sellisel juhul leiutasin endale ühe väga suupärase "jalgratta".
Hommuku  vara panin kondid keema (eile sai poest kenad värsked notsu kondid ostetud). Keetsin neist nii suurepärase puljoni, et Karuisa vaat et sõi kogu puljongi juba lõunasöögiks ära. ÕNNEKS JÄI TORTS IKKA JÄRELE  ja sellest keetsin õhtuks hapukapsa supi, oliividega.
Kõigepealt siis liha kontide pealt maha ja supi sisse, kui lihalist väheks jääb ja parasjagu rahaline seis kõige nigelam pole, siis võib ju natuke taist notsuliha supi sisse juurde osta, sellist ilusat fileeliha. Tükeldad ära ja lisad puljongile ja hakkad keetma. Lisad ka natuke porgandit ja porrulauku ja keedad peaaegu pehmeks. Ja siis lisad hapukapsa, sellise kuivema, ilma vedelikuta - muidu läheb liiga hapuks kätte ära. Keedad veel natuke, kuniks kõik asjad mõnusalt parajalt pehmed või poolkõvad on (al dente kui soovite) ja siis maitsestad veel peterselliga ja oma muude lemmikmaitseainetaga. Ja siis keemise lõppedes lisad oliivid, kui kogu pere oliive ikka sööb. Kui juhtub olema selline pere, kus oliive kõik ei söö, siis saab oliivipurgi ka hapukapsa supi paja kõrvale panna ja siis need, kes tahavad, saavad oliive lisada.
Oli tõesti üllatav kuivõrd hästi rohelised oliivid (justnimelt rohelised) sobisid kokku hapukapsaga. Väga kerge, tervislik ja hõrgu maitsega supp tuli välja :)