Pühapäev, 26. veebruar 2012

Karuema leivategu

Jõulukuul viis uudishimu ja ka väike vajadus oma tervise paranduse saladuse meditsiiniliseks kontrolliks Kuopiosse Soome. Ööbimise olin organiseerinud Karu-Päfi (Karuema Karupoisi armas elukaaslane) vanemate juurde, kes just Kuopio külje all Nilsias elavad (need kes Tahkos suustamas käivad, need teavad).
Muidugi oli selliseks kenaks ämmade-äiade kohtumiseks Päfi fantastiline ema teinud ettevalmistusi ja sealhulgas mitte küpsetanud leiba, nagu Eestis kombeks aga teinud sepikulaadset valget saibi (eesti keeles kõige lähedasem termin Karu-Päfi ema meistriteosele).
Kuna Karu-Päfi ema saib oli nii hullult hea, siis pidin seda kohe kindlasti järele tegema hakkama ja ehk ka natuke Eesti oludele kohandama.
Kõigepealt - umbes 50 grammi pärmi ja leiget vett liitri jagu ja soola ja mett ja sellest selline vedel mögla valmis segada. Siis sinna sisse segada kaera ja rukki helbeid (neid mida me pudruks tavalislet kasutame) ja kliisid (kas siis rukki või kaer oma, kuidas soovi on). Sellest segada selline vedelamapoolne mögla ja panna sooja kohta rätiku alla kerkima. Vahepeal võib seda kraami segada, aga umbes 2-3 tundi peaks see kraam seal soojas kerkima.
Siis tuleb alustada saibitegu: kõigepealt natuke parimat rukkijahu, nii paari dl ulatuses. Ja siis nisujahu, kuniks taignast on saanud mõnusalt tihke ja tugev leivataigen.
Siis tuleks võtta kaks vormi (no sellist, mida pikaks poisiks ikka kasutatakse) ja taigen nendesse võrdselt jagada.
Natuke võib veega ka vormi pandud pätsikesi siluda ja neid külgedelt veega natuke eemale tirida - saab valmis pätsid kergemini vormist kätte.
Siis paned ahju - no nii 200-220 kraadi jurde umbes pooleks tunniks. Ja siis lased natuke temperatuuri alla ja mängid selle küpsemisega. Kuniks saibid on kenad ja krõbedad. Päris kuumalt on neid raske lõigata, aga väikese räti all tahenemise järel võib juba võiga endale ühe kena viilu lubada küll.
Järjekordne nämm! Ja mis peamine - pudurhelvestele on ka alternatiivseid kasutusi.