Laupäev, 10. august 2019

Hommikud on siin sumedad väikese väikese võikuga


Täna pildistasin hommikut ja võikut ja koera. Võiku mõte tuli küüslaaugumaitselisest võidest (Allioli) ja siis sellest, et avokaado hakkas otsi andma ja tomatit on ja suvikõrvitsat ja natuke kanasinki, milles juustutükid sees, nagu eesti juustuvorst. Suvikõrvitsa õhukese viilu panin katseks ja oli väga hea, andis pehme saia ja küüslaaugu määrde kombole sellise mõnusa krõmpsu aktsendi. Siis möglasin singi peale avokaado ja kuhja otsa tomativiilud. Pontu vaatas seda kõike pealt ja sai maiuseks ühe viineri. Hommikused hetked on siin Andaluusias omamoodi, kõigepealt hakkab sind äratama naabri kukk, siis lähvad lambad mööda kolistades ja kõlistades, siis ühel hetkel säutsuvad väiksed linnud, metstuvi uhhuutab ja tsikaadid ka hakkavad laulma. Ehk siis tõeline päikesetõusu sümfoonia. Nii nagu Eestiski, vaid hääled on erinevad :)

Reede, 9. august 2019

Andaluusia rahvustoit kartuliomlett?

Kui ma esimest korda Osunas kohvikusse läksin ja küsisin söögiks midagi väga andaluusialikku, siis toodi mulle kartuliomletti, kaunistatult tomatitega. Sealt siis selline teadmine, et kartuliomlett on kohalik rahvusroog. Ma ei tea kas see nii on, aga noh igatahes nii mulle kohvikus öeldi.
Hakkasin siis täna ka kartuliomletti tegema, aga kuidagi ei suutnud vaid kartulitega piirduda. Natuke suvikõrvitsat, natuke mugul ja natuke rohelist sibulat, natuke tomatit... Ja selline ta tuli. Ühele liiga suur suutäis. Jagasin Pontuga. Kahe peale saime hakkama. Pisike tükike suvikõrvitsat, tomatitükike ja kartuli ning sibulaviiluke jäid järele. Mitte kummagi kõhtu need enam ei mahtunud.
Panni peal omleti tegemine on muidugi paras kunsttükk, sest alt kipub rutem pruuniks minema kui pealt ära hanguda. Sellise omleti tegemisel peab olema hea kannatus ja hästi tasasel tulel peab rooga valmistama, mingil hetkel ka kaane alla panema. Hea tuleb ja aitab omletivalmistamise meisterlikkust ka treenida.
#andaluusia maitsed #omlett #kartuliomlett

Reede, 2. august 2019

Minevaaastased tuhlid kölbavad ka süüa

No nii, tõenäoliselt on paljudel kappi kurvalt konutama jäänud mõned mineva-aastased kartulid. Kes neid siis enam tahab, kui uued valmis saanud. Loogiline. Aga loogiline on ka see, et ega eestlane nii lihtsalt toitu minema ei viska ka.
Minuga nii ongi. Sestap tegin kartulisalatit Andaluusia moodi.
Keetsin vanad kartulid koorega, jahutasin.
Keetsin mõned munad, nende jahutamisega oli mure... panin hetkeks sügavkülma, töötas ja +34 õues polnd enam probleem.
Hakkisin sibula, rohelised oliivid ja tomati. Maitsestasin ainult musta pipraga, oliivide vett kasutasin soola asemel. Ja kõige tähtsam sellise salati juures on kvaliteetne külmpress õli, sest kui see on vale maitsega, siis salat süüa ei kõlba. Mina panin meie oma mõisa ja oliivipuuaiast saadud Arare oliivõli ja oma ürdiaiast natuke maitserohelist ka. Ja segasin kõik kokku ja sõin selle kausitäie ka õhtusöögiks ära.