No nii, arendustegevus köögis käib täie hooga. Olen avastanud, et mulle isegi meeldib... Ka natuke mängida söökidega ja katsetada...
Viimasest Nipiraamatust leidsin huvitava pohla-sibula kastme, mida soovitati lihapallide kõrvale pakkuda. Tundus maitsev ja otsustasin katsetada, kas see ka verivorstiga hea on. Alguses plaanisin teha nii, nagu tark ajakiri ütles - et punane sibul potti ja klaasistada ja siis pohlad hulka ja maitseks suhkrut... Kuid siis selgus, et punased sibulad olid poodi jäänud ja kodus oli vaid tavalisi Peipsi ranna sibulaid. Korisin ja puhastasin ja itkesin - nagu nende sibulitega peabki, kuni lõpuks said nad potti õli sisse klaasistuma. Siis kallasin lisaks karbitäie (noh selline 300 grammi ja 3 suuremat sibulat) pohli sinna potti, lisasin tortsu vett, ja suhkrut ja hakkaisn keetma. Et tueks selline vedela moosi moodi. Aga maitset ei tulnd kohe kuidagi... Lisasin suhkrut, ei miskit, näpuotsaga soola - ikka maitsetu. Sii natuke Maggi maitseainet, mis kõik asjad tavaliselt söödavaks teeb aga ka ei mingit arengut maitse osas. Selles nõutus olukorras võtsin ette pooliku konjakipudeli - selle mis poroliha hautamisest oli järele jäänud - ja lisasin ühe korraliku tortsu... Ning uskuge või mitte, maitse läks paika. Oli kena amps verivorsti kõrvale. Ja kuna samas ajakirjas ka presidendiprua oma kokakunsti esitles, siis ristisin oma arenduse Karulikuks Käsitluseks Ilvese-auralisele pohla-sibula kastmele, ehk siis maakeeli moosile...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar