Karumamma kohupiimakook, Lihavõtte special

 

Selline näeb see kook välja siis, kui ta otse ahjust välja tuleb ja värskelt tuhksuhkruseks on saanud, ja muidugi enne, kui Karupere sellele käpad kallale ajab.

Koogi retsept sündis sellest, et Karumamma mitte kuidagi ei tahtnud teha murepõhja peale istutatud traditsioonilist kohupiimakooki, mille retsepte kogu maailm täis on.

Sellel koogil pole ei põhja ega katust, kõik head asjad on lihtsalt omavahel ära segatud ja koogivormi pistetud.

*250g missugust iganes kohupiima (maitsestamata)

*100 - 150 grammi suhkrut (võib ka vähem, aga siis peab maitsma, kas kook äkki liiga vähe magus ei jää)

*paar lusikatäit vaniljesuhkrut

*100 grammi sulatatud võid

*2 muna

*250 grammi jahu segatud 2 tl küpsetuspulbriga

*pakk purustatud mandleid ja üks purk virsiku konservi (tükeldatud)

Kõik see kraam segada kokku suures kausis, jahu peaks enne taignasse panekut küpsetuspulbriga kokku segama ja munad suhkruga vahustama. Ja sulatatud või võiks olla natuke jahtunud, leige selline, et muna kuuma võiga kokku puutudes ei reageeriks kuidagi soovimatult.

Segad kõik selle kraami kokku ja paned 180 kraadisesse ahju umbes 45 min küpsema. Kui tekib kahtlus, et kook on valmis, võib hambaorgiga keskelt torkida, et kas on seest piisavalt küps. Ja kui on valmis, ehk siis kook kenasti pruun ja ajust levib tuppa hõrku koogilõhna, siis tõsta kook välja tahenema, raputa peale tuhksuhkrust ja ja siis varsti võibki sööma hakata. Mida soojemalt süüa, seda nätskem kook on, aga maitseb ikka hea. Jahtunum kook taheneb rohkem kuivemaks ja on paremini (esteetilisemalt) serveeritav.

Karuema maksapasteet

Vahel ikka tuleb maksapasteedi isu. Lähed siis Sadama turule, seal on alati väga värsket kraami, ja ostad kilo looma maksa.
Siis võtad sügavkülmast oma viimastel nädalatel kogutud pekiribad, puhastad paar porgandit ha pool porrulauku ja paned puljongi sisse keema. Muidugi võib enne ka maksa ära pruunistada. Võtad siis vahu ja keedad kuni maks on kenasti pehme, maitsetsad puljonit ikka ka - musta pipraga või harisaga või ka natukese seenepulbriga - just nii kuidas parajasti soovid. Ja soola tuleb lisada ja kui on mingit enda lemmik maitseainet, siis seda ikka ka.
Ja siis kui kõik on mingi aja seal potis podisenud, kallad natuke vedelikku vähemaks ja peenestad kogu kraami saumikseriga. Või siis kui tahad suurema teralist pasteeti, lased hakkliha masinast kogu tahke kraami läbi.
Siis timmid veel järelejäänud puljongiga ja tortsu konjaki ja sulatatud võiga maksa-porgandi-peki-porru massi  parajaks, tõstad kogu toodangu purkidesse või topsikutesse ja jahtuma. Eriti näljased söövad käsitöö rukkileivaga (mida võib osta ka Sadama turult) seda pasteeti juba soojalt.

Maksapasteet vanaisa retsepti järgi

1 osa looma maksa
1 osa pekki
2-3 toorest muna
2-3 toorest porgandit
1 hästi suur sibul (võib olla ka veel üks hapu õun)
20-30 gr võid

Kõik koos peenestada ribadeks ja praadida tasasel tulel parajalt pruuniks. Ajada läbi hakkmasina ja hõõruda puulusikaga hästi läbi. Lisada veidi konjakit või veini.
Kui kipub liiga kõvaks minema, võib lisada veel natuke sulatatud võid.
Vahel võib selle pasteedi sisse panna ka suitsupeki kuubikuid, et kui tahad huvitavat pasteeti teha _)

Jõulujärgne hapukapsa supp

Nii see on, et Jõuluks ikka suurem kogus sööki tehaks - vana eestlaste kommegi ju eeldab, et Jõuluööks toidud lauale jäävad ja sedasi perele küllust ning jätkuvat leiba lauale manatakse.
Samas, kui mitu päeva sa ikka üles soojendatud jõulupraadi hapukapsastega süüa jaksad...
Siis võtadki ühel kenal Jõulujärgsel päeval kapist kõik Jõuluprae jäägid välja ja keerad nendest kena hapukapsa supi kokku.
Tükeldad Jõuluprae jäägid supi formaati, ja paned potti, lisad ka järelejäänud praeleene ja supiks vajaliku koguse vett. Kui praeleent ei ole piisavalt, võid maitseks ka mõne puljongi kuubiku lisada.
Siis lisad pühadeks tehtud praekapsa jäägid (sobib ka niisama hautatud hapukapsas, aga siis tuleks porgandeid lisaks panna, et magusamat maitset supile anda), tükeldad ka järelejäänud kartulid ning lisad kogu krempli keema. Vett tuleb panna nii palju, et supp ikka supi moodi oleks.
Maitsestamiseks sobib mitu erinevat võimalust: köömnetega saab omamoodi supi, küüslaauguga jälle teistsuguse. Eriti hõrk aga kuleb kui lisada tükeldatud basiilikut supile maitseks.
Hea kerge pühadejärgne söömaaeg saab.

Karuema kõrvitsa salat

Pool kõrvitsat ja suur pott. Koorid puhastad ja tükeldad oma nunnu. Paned potti seisma, peale valad punase sõstra mahla, nii et kõrvitsad kaetud on ja kui on liiga hapu, siis natuek ka kõlma vett, ikka nii et kõrvitsad kõik vedeliku sees olekisd. siis pakid marlisse nelgi, vürtsi, viskad potti ka killukese ingverit ja kaneelikoore ja jätad üle öö seisma. Suhkrut võid ka juba panna sinna potti.

Hommikul lased kogu kupatuse keema tõusta, aga ära kaua keeda (ma keetsin umbes 10 min ja oli juba liiga palju, sest sellised punast sorti krõvitsad lähevad kiiremini pudruks kui kollased), muidu läheb kõrvits lödiks ja see pole hää. Timmi maitset veel hapu ja magusa suhtes, lisades kas suhkrut või miskit happelist, nii et sulle paras ja sobilik maitse tuleks ja siis ongi valmis.

Kõrvitsa avokaado supp kitsejuustu ja suitsuvorsti krutongidega

Jõulud on kõrvitsate lahtilõikamise aeg. Salat salatiks ja muud võimalused ka, aga üks hea kõrvitsapüree supp on mõistlik teha ja süüa nädalavahetusel:

Veerand väikest kõrvitsat lahti lõigata ja puhastada ning tükeldada, lisada sinna ka kartulid ja porgandid ja siis lödiks keeta soolaga või puljongiga maitsestatud vees. Juba päris pehmeks keenud segule lisada üks avokaado ja pool pakki kitse toorjuustu ja siis mikserdada kõik see söök, testida maitset - et kas ehk midagi veel juurde vaja - mis maitset meeldiks maitsta? Ja siis pannil suitsuvorsti tükkidest väike krutongilaadung, sügavkümikust petereselli rohelisteks täppideks supi sisse ja selline söök siis seekord :)

Karuema jõulupätsid ja Mõmmi keelekesed

Teisel advendil ikka peab juba natuke jõulu lõhna koju tekitama. Ja mis muu, kui piparkoogitegu seda kõige paremal moel tekitab. Mul oli eelmisest aastast veel üks piparkoogitaigen sügavkülmikus ja natuke soolast muretainast sealsamas. Mõtlesin, et katsetuseks võiks need ju ära kasutada. Ja kuna hommikune likööritegu kõik energia oli võtnud (ja likööri maitsmine sealjuures), siis mõtlesin läheneda lõhnatamisesse loominguliselt. Keerasin pipargoogitaigna ja soolase muretaigna sedasi omavahel krussi ja näe imet, tulid kenad krutskiga pätsid (ülemisel pildil). Aga mida teha nende rulli otstega ja muude taignajäänustega? Ehhee, need mätsisisn kõik hoopiski kokku ja voolisin sellest massist pätsid, mis said pidulikuks nimeks "Mõmmi keelekesed". Kusjuures, soolane muretaigen ja piparkoogitaigen koos on päris põnev maitsekombinatsioon :)

Nami-nami toidublogist, kus vahepeal ikka piilumas käin, sain aga hüva mõtte päris jõulumagustoiduks. Retsept siin lingi all. Igatahes plaanin proovida.