esmaspäev, 17. juuni 2013

Jahutav rabarbarijook

On kätte jõudnud rabarberi aeg. Tahaks seda tähistada Marie Underi luuletust parafraseerides, aga puudub see luuleline lennukus, mis selleks vajalik oleks. Seega, lähen jälle proosalisemat lahendust mööda:
kui viimasel ajal on popiks muutund tavalise kraanivee sisse mida iganes ilusat lõikuda - kurke, sidruneid, maasikad, melissilehti.... siis mina, olles murelik oma aias vohava hiiglasliku rabarberi maailmavallutuslike plaanide pärast, otsustasin teda pärssima hakata sellega, et iga päev võtan ühe varrekese ja lõigun tavalise kraanivee sisse maitseks. Siis natuke ka jääd lisaks ja jääb ära igasugune maitsevee ostmine ja kodune maitsevesi tuleb ka vaid veekulu mõõtjast kukkuva hinnaga kätte.

Hiljem keedan seisnud veest kisselli, ja juuakse päris lõpuni, kui vee joomine varem edenenud pole.
Ja varsti saavad rabarbarid sügavkülmikusse talvituma ka pandud :)

laupäev, 15. juuni 2013

Karuema akadeemiline kirsibool

Mu armsal TLÜ Kommunikatsiooni Instituudil oli 3-s sünnipäev ja sel ning õppeaasta lõppemise puhul kogunesime kolleegidega minu aeda väikesele piknikule. Oli kena ja õdus, kuigi natuke vihmane pealelõuna, sellele pildile jäid suur booliklaas, mina ise, Priit ja Barbi, teised pääsesid kaamera eest pakku:

Bool on üks kaval jook, teda põhimõtteliselt kulub vähe ja ta teeb ära oma lõõgastava töö kohe mitme lahjema pudeli eest.
Akadeemilise kirsibooli retsept on niisiis järgmine:
pudel kirsilikööri, kodumaist
pudel viina, kodumaist
purk kirsikompotti, kodumaist
2 l pudel spraiti, mis iganes maist
maitseks melissi lehti ja jahutuseks jääd.

Kena suvine jook, mille jäänukid meie aiapidu järel likvideeris Karuisa.

P.S Kuna Fotojahil on sel nädalal magus teema, siis ei suutnud vastu panna selle postituse magususele. Teised fotojahtijad on SIIN.  Bool ise on minu (istuv Karu) ees asuvas suures klaasnõus.

P.S 2: avastasin, et pildile on jäänud ka mõned põlved. Need kuuluvad kahele kuulsale mehele: Linnar Priimäele ja Raivo Palmarule :) Ajaloolise tõe ja täpsuse huvides olgu see siin ära mainitud :)

teisipäev, 28. mai 2013

Dena marineeritud grilliliha

Nämm, ainuüksi seda postituse pealkirja lugedes hakkas mul nälg. Veelgi hullem, korjasin selle lihamarinaadi tegemise tarkuse üles paastulaagrist, oma healt ja armsalt toanaabrilt Denalt. Ja kui nüüd suuremaks lihaõgimiseks läheb, siis hakkan kindlasti katsetama:
ostad turult parimat kaelakarbonaadi, lõikad selle umbes sentimeetri jämedusteks viiludeks, puistad kergelt üle soola ja pipraga ja siis teed peale marinaadi meest, sojakastmest ja sinepist - kõike võrdses osas. Ja siis paned laagerduma, kasvõi paariks päevaks. Ning siis küpsetad liha grillil ja kiidad :) kui hästi välja tuleb. Dena ütles, et ta tegelikult sinepit päris sama palju ei pane kui mett ja sojakastet. Ja muiodugi soolaga ei pea ka liialdama, sest sojakaste on juba iseenesest ju soolane.

pühapäev, 31. märts 2013

Karuisa kiusatus: avokaado kitsejuustuga

Ma tõesti ei tea, miks mehed vahel nii ebatervislikud on, aga nii Karuisaga just juhtus, kui ma teda viimati tervislikku sööma meelitasin.
Sõnaga, ostsin poest ühe avokaado, ja pakki sulajuustu formaadis kitsejuustu. Segasin need kaks asja püreetaoliseks massiks või noh nagu pasteediks, maitsestasin musta pipra ja soolaga, ja serveerisin röstleival. Jube hea, ja kasulik nii vitamiinide kui kolesterooli tasakaalu jaoks. Ja muidu ka kena vaheldus, aga vot Karuisa jonnis ja ütles, et see söök on natuke kaka moodi... Sa siis neist isadest sotti...

Karumamma kohupiimakook, Lihavõtte special

Selline näeb see kook välja siis, kui ta otse ahjust välja tuleb ja värskelt tuhksuhkruseks on saanud, ja muidugi enne, kui Karupere sellele käpad kallale ajab.
Koogi retsept sündis sellest, et Karumamma mitte kuidagi ei tahtnud teha murepõhja peale istutatud traditsioonilist kohupiimakooki, mille retsepte kogu maailm täis on.
Sellel koogil pole ei põhja ega katust, kõik head asjad on lihtsalt omavahel ära segatud ja koogivormi pistetud.
*250g missugust iganes kohupiima (maitsestamata)
*100 - 150 grammi suhkrut (võib ka vähem, aga siis peab maitsma, kas kook äkki liiga vähe magus ei jää)
*paar lusikatäit vaniljesuhkrut
*100 grammi sulatatud võid
*2 muna
*250 grammi jahu segatud 2 tl küpsetuspulbriga
*pakk purustatud mandleid ja üks purk virsiku konservi (tükeldatud)
Kõik see kraam segada kokku suures kausis, jahu peaks enne taignasse panekut küpsetuspulbriga kokku segama ja munad suhkruga vahustama. Ja sulatatud või võiks olla natuke jahtunud, leige selline, et muna kuuma võiga kokku puutudes ei reageeriks kuidagi soovimatult.
Segad kõik selle kraami kokku ja paned 180 kraadisesse ahju umbes 45 min küpsema. Kui tekib kahtlus, et kook on valmis, võib hambaorgiga keskelt torkida, et kas on seest piisavalt küps. Ja kui on valmis, ehk siis kook kenasti pruun ja ajust levib tuppa hõrku koogilõhna, siis tõsta kook välja tahenema, raputa peale tuhksuhkrust ja ja siis varsti võibki sööma hakata. Mida soojemalt süüa, seda nätskem kook on, aga maitseb ikka hea. Jahtunum kook taheneb rohkem kuivemaks ja on paremini (esteetilisemalt) serveeritav.

pühapäev, 10. veebruar 2013

Karuema maksapasteet

Vahel ikka tuleb maksapasteedi isu. Lähed siis Sadama turule, seal on alati väga värsket kraami, ja ostad kilo looma maksa.
Siis võtad sügavkülmast oma viimastel nädalatel kogutud pekiribad, puhastad paar porgandit ha pool porrulauku ja paned puljongi sisse keema. Muidugi võib enne ka maksa ära pruunistada. Võtad siis vahu ja keedad kuni maks on kenasti pehme, maitsetsad puljonit ikka ka - musta pipraga või harisaga või ka natukese seenepulbriga - just nii kuidas parajasti soovid. Ja soola tuleb lisada ja kui on mingit enda lemmik maitseainet, siis seda ikka ka.
Ja siis kui kõik on mingi aja seal potis podisenud, kallad natuke vedelikku vähemaks ja peenestad kogu kraami saumikseriga. Või siis kui tahad suurema teralist pasteeti, lased hakkliha masinast kogu tahke kraami läbi.
Siis timmid veel järelejäänud puljongiga ja tortsu konjaki ja sulatatud võiga maksa-porgandi-peki-porru massi  parajaks, tõstad kogu toodangu purkidesse või topsikutesse ja jahtuma. Eriti näljased söövad käsitöö rukkileivaga (mida võib osta ka Sadama turult) seda pasteeti juba soojalt.

Maksapasteet vanaisa retsepti järgi

1 osa looma maksa
1 osa pekki
2-3 toorest muna
2-3 toorest porgandit
1 hästi suur sibul (võib olla ka veel üks hapu õun)
20-30 gr võid

Kõik koos peenestada ribadeks ja praadida tasasel tulel parajalt pruuniks. Ajada läbi hakkmasina ja hõõruda puulusikaga hästi läbi. Lisada veidi konjakit või veini.
Kui kipub liiga kõvaks minema, võib lisada veel natuke sulatatud võid.
Vahel võib selle pasteedi sisse panna ka suitsupeki kuubikuid, et kui tahad huvitavat pasteeti teha _)