Karuema Kokaraamat

Bolognese kaste Karuema moodi

2012-01-24T13:13:00.002+02:00

Vot nii, uue aasta hakatuseks olen otsustanud klassikat moderniseerima (eestindama) hakata? Olen oma elus korra näinud, kuidas klassikaliselt Itaalia moodi seda kastet tehakse (Ülle tegi seda minu Soome Karupesa köögis ja see tuli nämm), sestap teadsin täpselt, milline originaal oli, milline oli tunne ja emotsioon seda teha (see oli kena, sest samal ajal me jõime Üllega ka head Itaalia veini) ning mismoodi see maitses hiljem.
Sestap ka võtsin kätte julguse interpretatsioonideks (olen viimasel ajal kogenud, et enamus suuri kunstnikke on teinud interpretatsiooni klassika teemadel ja intseneeringuid teiste suurte kunstnike töödest, miks siis mitte samatrendi jätkata kokakunstis... mis ju kahtlemata on üks kunsti liik).
Niisiis:
Kaks pakki hakkliha ja umbes 2 l pott. Hakkliha tuleb praadida pannil ja sibul sinna sisse- suur sibul kahe paki hakkliha peale. Maitsestamist võiks juba alustada pannil liha praadides ja maitsestamine peaks toimuma nn tuimmimise meetodil. Lisad näpuotsaga natuke üht ja tortsukese teist ja siis mekid, siis timmid veel ja jälle mekid. Oluline on harmoonia, tasakaal magusa, hapu, soolase ja vürtsika vahel. Hakatuseks timmisin siis vähekese soolaga ja lisasin ka natukene Maggi maitseainet. Natukene, on oluline meeles pidada. Siis kui liha sai praetud, kallasin liha ja sibula potti ja valasin peale vett nii, et liha peaaegu et veega kaetud oli.
Järgmiseks koukisin keldrist välja mingid ise konserveritud paprikad (mu mehe sugulased on usinad konserveerijad ja kuna nad ise oma toodangut ei jõua ära hävitada, siis satub ka meie keldrisse asju, mis sinna lihtsalt jäävad, kuna kõike on liiga palju saanud), mis muidu niisama söömiseks eriti atraktiivsed pole olnud ja meil keldris oma sada aastat juba paremaid päevi on oodanud. Tükeldasin need parajaks ja lisaisn juba mõnusalt podisevale segule. Lisaisn ka natuke kuivatatud harissat, mille kunagi Tuneesia reisilt kaas tõin. Harissaga peab aga eriti ettevaatlik olema, ja siinjuures on timmiv metoodika ülioluline, sest tegemist on temperamentse maitseainega ja liialdused on kerged tekkima.
Järgmiseks koorisin ja tükeldasin toore mango ja lisasin patta. Ja siis lasin natuke kõigel koos podiseda, et aru saada missugune on maitsete tasakaal, samal ajal lisasi värviks ka natuke konserveeritud maisitõlvikuid, et oleks ilusad kollased tükid ka muidu punaseks kiskuvas kastmes. Ja siis lsiasin natuke vedelamapoolset punasesõstra moosi, mida mul ka keldris on hulgi, sest pannkookide peale seda eriti ei taheta ja kuna marjapõõsad iga aasta on saki kandnud, siis seda moosi on sinna keldrisse kogunenud. ja siis natuke lasin jälle pajal podiseda ning samal timmisin maitset - väheke magusa maitse osakaalu suurendamiseks lisasin tatika pulbrit ja tsutikene veel ka Maggi maitseainet. Väheke lisasin ka harissat, et keele ikka sügelema võtaks :)
Ja kõige lõpuks tükeldasin ka värsket petereselli potti ja lasin pajal veel natuke podiseda ja müdiseda ja siis lisasin natuke vees lahustatud tärklist - et tekiks nn kaste tekstuur (umbes kaks suurt lusikat tärklist poole dl vee peale ja kahe liitri kastme paksendamiseks). Siis panin ka pasta tulele - seekord selle rulli keeratud lint pasta (mis selle õige nimi oligi?). Keetsin selle 5 min alt tente ja kamandasin karupere sööma. Kukkus päris maitsev välja :)
Muidugi, see kaste sobib tõenäoliselt hästi ka riisiga ja kus-kusiga. Liigitub kergelt vürtsikate magus-hapude kastmete hulka.

Karuema fantaasiasalat "Kui kapis on alles vaid salatit"

2012-01-03T01:55:00.003+02:00

Sõnaga, Jõul ja muud aasta vahetuse orgiad on otsas, ja jumal tänatud. Rahulikku elurütmi veel tagasi ei saa - üks väsimus ja tüdimus tuleb ka selle suure püha otsa üle elada. Aga õnneks hakkab külmkapp tühjenema, ja jäätmete söömine hakkab lõpule jõudma.
Täna avastasin, et mul oli külmikus karbi sees hiina kapsast hakitult. Pole olnud põhjust sellest pühade aegu süüa teha. Ja ega ma seda hiina kapsast eriti armasta ka.
Kallasin siis kapsa suurde salatikaussi, lisasin sinna natuke jääsalati jäänuseid ja rukola salati jäänuseid roheliseks värviks juurde (hiina salati roheline on ju selline hale) ning hakkasin fantaseerima. Rohelise salati osa maitsestasin granaatõuna siirupi (Karuisa Türgist tõi!), külmpressõli ja aroomisoolaga, ja segasin. Seda peab kohe alguses tegema, et salat saaks "mädida", sest muidu ei saa seda hiina kapsast maitsekaks - on teine selline kuiv ja mõttetu aine, mo meelest.
Siis keetsin natuke mune (kolm muna seekord), ja koukisin tagavardest valgeid ube (need oli vaja kurnata enne salatisse panemist, sest konservi vesi poleks olnud hea mu granaatõuna maitselisee salatikastmele), ning lisasin mõlemad lisandused rohelisele salatipõhjale. Siis puhastasin salatisse jõulumandariinide jäänused - kaks tükki oli alles jäänud, ja seedermänni seemneid pakikese ja ikka oli nagu miskit puudu. Helistasin siis Karuisale ja tellisin natuke värsket kraami ka salatisse - väheke krevette ja virsiku kompotti.
Ja siis segasin kõik kenasti kokku. Maitsestada enam polnud vaja, sest alguse maitsestus oli hakanud mõjuma ja salat sai kenasti tasakaalu.
Karupere sõi ja matsutas. Ja mõmises rahulolevalt.

Karuema jõuluõhtu pohlamoos

2011-12-31T00:51:00.002+02:00

No nii, arendustegevus köögis käib täie hooga. Olen avastanud, et mulle isegi meeldib... Ka natuke mängida söökidega ja katsetada...
Viimasest Nipiraamatust leidsin huvitava pohla-sibula kastme, mida soovitati lihapallide kõrvale pakkuda. Tundus maitsev ja otsustasin katsetada, kas see ka verivorstiga hea on. Alguses plaanisin teha nii, nagu tark ajakiri ütles - et punane sibul potti ja klaasistada ja siis pohlad hulka ja maitseks suhkrut... Kuid siis selgus, et punased sibulad olid poodi jäänud ja kodus oli vaid tavalisi Peipsi ranna sibulaid. Korisin ja puhastasin ja itkesin - nagu nende sibulitega peabki, kuni lõpuks said nad potti õli sisse klaasistuma. Siis kallasin lisaks karbitäie (noh selline 300 grammi ja 3 suuremat sibulat) pohli sinna potti, lisasin tortsu vett, ja suhkrut ja hakkaisn keetma. Et tueks selline vedela moosi moodi. Aga maitset ei tulnd kohe kuidagi... Lisasin suhkrut, ei miskit, näpuotsaga soola - ikka maitsetu. Sii natuke Maggi maitseainet, mis kõik asjad tavaliselt söödavaks teeb aga ka ei mingit arengut maitse osas. Selles nõutus olukorras võtsin ette pooliku konjakipudeli - selle mis poroliha hautamisest oli järele jäänud - ja lisasin ühe korraliku tortsu... Ning uskuge või mitte, maitse läks paika. Oli kena amps verivorsti kõrvale. Ja kuna samas ajakirjas ka presidendiprua oma kokakunsti esitles, siis ristisin oma arenduse Karulikuks Käsitluseks Ilvese-auralisele pohla-sibula kastmele, ehk siis maakeeli moosile...

Karuema vürtsikas loomaliha supp

2011-12-06T00:33:00.004+02:00

No nii, vahel juhtub laupaeviti, et me Karuisaga satume turule lonkima. Nii juhtus ka möödunud nädalavahetusel. Ja nagu imeväel, olid ühe kena turumüüja letis isuäratavad loomaliha kondid. Hetk vaid kulus, et tekiks mõte ühe moeka loomaliha supi osas. Ostsime kolm kena lihalist loomaliha konti, mõttega, et kondid saab hiljem Karulaste kutsule anda. Kuna aga loomaliha maitsega sobib kenasti kaalikas, siis põikasime ka köögiviljade paviljonist läbi ja soetasime kena väikse kaalika ning natuke brokolit - et supis oleks ka värvi rohkem. Porgandit, sibulat ja küüslauku oli kodus juba olemas, neid viimaseid sügisesest põnevast sibulalaada reisist saati. Ja kapis oli ka kolm juba närtsima kippuvat punast piprakauna, mis said uue tähenduse ja kena rakenduse plaanitud supipoti sisus.
Niisiis - kähku koju ja supipott tulele. Tegelikult hakatuseks puljongipott, sest Karuperes keedetakse supid ikka ja ainult õigest puljongist. Seega kondid potti ja tasasele tulele. Podisesid teised seal mitu tundi ja niikaua sai kaalika ja porgandid puhastatud ja tükeldatud, ja brokoli peenemaks rasitud, ja sibul ja küüslauk puhastatud, isegi kartulid ja piprakaunad said supipotti panekuks valmis seatud.
Siis oli veel natuke aega, sest puljong tahab ikka korralikult kaua keeda, et hea valja tuleks, ja vahtu tuleb korralikult riisuda, sest kui vaht puljongisse sisse keeb, siis tuleb puljong hägune. Õiged kokad keedavad õiget puljongit lausa terve päeva. Meie peres see muidugi nii dramaatiline protsess pole, sest näljane pere dikteerib ajalised piirid kulinaarsetele ekstravagantsustele.
Niisiis, kui lõpuks liha kenaste pehme oli ja puljong sellist mõnusat valmis puljongi häält potis tegi {süüa tuleb teha muideks südamega ja tunnetada ja kuulatada, mida see söök sulle potis koneleb... mu vanaema õpetas mind näiteks kuulmise järgi kartuleid keetma - tõepoolest pott podiseb pehmete kartulitega hoopis teisiti kui veel toorete ja kõvade kartulitega... aga see selleks}, hakkas õige supi disainimine peale.
Kõigepealt potti kaalikad ja porgandid. Kuniks need natuke keevad, võib tegeleda kontide puhastamisega. Sealt saadava liha võib ka potti tagasi panna. Loomaliha supis peab ikka ju liha olema. Siis lisasin brokoli, punase pipra tükeldatud kaunad, sibula, küüslaugu ja kõige lõpuks kartulid. Maitsestasin veel natukese puraviku pulbri {annab natuke magusat mekki juurde} ja musta pipraga, mis on loomaliha supi sees ka väga oluline maitse komponent, natuke soola ja veel üht/teist maisteainete kapist. Ja supp oligi valmis.
Karupere sai jälle mõnusaste mõmiseda.
Magustoiduks tegin muideks pannkooke, oma vanaema retsepti järgi...

Karuema räimekotletid

2011-05-23T00:37:00.002+03:00

Kui sul juhuslikult miskit nädalavahetusel teha pole, siis mine laupäeval Kalamajja kalaturule (Mooni kohviku vastas kai ääres) ja osta umbes 2 kg räime. Ja kui sa selle laupäevase turu maha magad, siis pead minema mõni teine päev kuskile mujale turule ja ostma räime. Näiteks Balti jaama turule, mis on ka üks huvitav koht.
Siis tatsud rõõmsalt koju ja puhastad räimed kohe ära - kala söömisel on päris tähtis see, kui värske ta on. Näiteks räimi ostes, vaata, et silmad ei oleks punased, see on oluline, et saaksid tõesti värske kauba.
Nojah, ja siis puhastad kalad ära. Vanad merekarud tegid seda noaga, aga moodsal ajal võib seda teha ka kääridega, on lihtsam. Pea ja saba otsast ära, soolikad ka välja. ja siis loputa kalad puhta veega ka üle. Rood jäta sisse, nendega pole vaja jännata, sest kotleti jaoks pead nagunii kogu puhastatud kalade kupatused hakkmasinast läbi laskma. Räime pead ja soolikas võid kassile sööta ja kui ta kohe kõike ei jaksa ära süüa, siis võid kassile delikatessi ka sügavkülma panna.
Niisiis - räimed puhastatud, paned oma hakkmasina valmis ja hakid räimed hakklihaks, võimalikult peeneks. Siis lisad 1 kilo puhastatud räimedele (niipalju jääb siis tegelikult kahest kilost järgi, kui pead ja sabad ja soolikad ära võtta) kaks keskmise suurusega toorest kartulit, ka läbi hakkmasina. Siis tükeldad karulauku ja tilli ning lisad needki kotletitaignasse. Ja kui su hakkmasin on juhuslikult köögikombain, siis saad ju kohe taignasegamise ka ära teha. Ja siis lisad veel kaks muna. Ja ikka muudkui segad ja segad. Siis natuke soola - pigem rohkem kui vähem, sest kalaroog peab ikka soolane ka natuke olema. Aga ülesoolamine pole ka hea. Ja siis lisad natuke valget pipart. Ja siis on valmis selline suht rõveda välimusega kotleti tainas, lisaks veel suht vedel ja kahtlane pealeselle. Pole muud vaja olukorra päästmiseks, kui et umbes 200 gr riivsaia taignasse (või noh tegelikult on riivsaia vaja lisada tunde järgi, et tainas tõesti oleks selline mõnus kotletiks mätsitav mass. Siis lased taignal tortsu seista ja jood ise klaasi veini vahepeal puhkuseks. Ning siis paned panni tulele, õli peale ja küpsetadki kotletid valmis. Mina pole selle taignaga enne pannile panekut muud teinud, et kui mudin märgade kätega sellised mõnusad lapikud kotletid ja kohe tulisele rasvasele pannile. Ei rohkem riivsaia ega jahu ega muu asja sees veeretamist.Lihtsalt niisama pannile ja siis küpsetad need kenasti pruuniks ja sööd. Ja maitseb tõesti hästi, paremini kui räim igines maitsenud on, sest roogusid ei ole tunda ja hõrk räime maik tuleb just parasjagu esile.

Karupere vastlapäeva järgne supp

2011-03-13T14:13:00.003+02:00

Hernesuppi söövad vastlapäeval kõik, aga Karupere ei söö. Vastlapäeval Karupere maiustab kuklitega. Vastlapäevale järgneval nädalavahetusel aga keedab Karuema ühe karuse hernesupi.
Kõigepealt tuleb reedel minna Selverisse luusima, ehk on mõni lihasem suitsuribi seal lihaletis saadaval. Tavaliselt on ka ja kena müüjatädi otsib mõned lisakski veel.
Õhtul tuleb kodust kapist üles otsida vanaema antud kuivatatud herneste kott ja panna sealt likku ikka nii paar peotäit mõnusaid koduskasvatatud ja talveks kuivatatud hernepoisse. Lasta neil vees liguneda üle öö ja veel kauemgi. Ma olen pannud sooja vette, see ehmatab neid natuke rohkem ja sunnib mõtlema sellele, et neist supp saab.
Laupäeva pealelõunal paned siis suitsuribid potti ja keedad neist mõnusa puljongi. See väga kaua aega ei võta, sest liha on juba ju küps, küsimus on vaid maitses.
Samal ajal kui kondid keevad, puhastad porgandid (suure potitäie supi sisse umbes 3 porgandit), sibula, ja neli kartulit. Ja paned need ootevalmis. Siis otsid kapist, kas nädala jooksul on mõni praeliha tükk järgi jäänud - noh selline, et pere enam süüa ei saa ja nagu Karuperel kombeks - ära visata ei sünni. Noh mõne kanalihapala ja loomaliha viilu nädalastest söögikordadest ikka leiab. Tükeldad supi sisse sobilikuks needki.
Siis võtad kondid leemest välja ja annad Karuisale puhastada - et ka head suitsuliha supi sisse tuleks. Karuisa teeb seda heal meelel - esiteks on tema käpad tugevamad talumaks kuuma konti sõrmede vahel, teiseks armastab Karuisa ülejäävaid kondiräbalaid üle närida - nii saab hambad tugevaks ja selline natuke põrsa olemine on ju ka kena, vahest. Ja maitsvad pidada need kondid olema ka.
Samal ajal kui Karuisa kontide kallal vaeva näeb, paneb Karuema ligunenud herned potti keema. Siis otsid veel vastlapäevast järele jäänud al dente oad kapist üles ja lisad needki supi sisse. See keemine võtab aega, sest hernes, va tegelane ei taha kergesti pehmeks saada, ka üle öö vees ligunemise järel. Ja see teeb hernesupi keetmise tegelikult aeganõudvaks, mistõttu tööpäeva õhtul supiga tõenäolislet ühele poole ei saa - uni tuleb enne peale... Sestap supp ka nädalavahetuse keetmiseks sobilik.
Niisiis, kui herned juba al dente vormis, lisa porgandid ja kraba Karuisa käest kontidelt kraabitud lihapalad uuesti puljongisse. Siis mõne aja pärast lisa sibul, ja kõige lõpus kartul. Ja siis ka kõik muud lihaviilud ja maitsesta. Ning siis lase vaiksel tulel veel podiseda. Kuni Noor Karupere laupäevastelt meelelahutustelt koju jõuab. Ja siis haki värske roheline sibul, mida ilmtingimata tuleb supile serveerimisel lisada. Ja pudel õlut maitseb ka kõrvale päris hea.
Ja õhtul muidugi on gaasivahetus elamus raskendatud, kuid supp on maitsev ja igati hea vaheldus nädalavahetuse söökidele.

Riista käristus

2011-03-07T14:35:00.002+02:00

See on üks ütlemata hea söök, kuigi esimene kord, kui ma selle söögiga Soomes ülikooli sööklas kokku puutusin, arvasin, et tegemist on tõepoolest mingi suguelundist valmistatud roaga - sest mine sa neid kavalaid soomlasi tea - poolakad ju teevad soolikatest suppi näiteks...
Tegelikult on see aga üks tervislik ja maitsev põhjapõdra praad, mida ka Itaalia peaminister Berlusconi olevat hiljuti Soomes viibides kiitnud.
Niisiis, mine ja osta põhjapõdra liha, tavaliselt saad sa seda Soomest (igal juhul kõige mõistlikum "tulijaislahja" igasugu muu nänni koju vedamise asemel). On päris kallis, aga maitseelamus tasub selle kulutuse.
Tükelda peenikeseks (nagu meie loomaliha teeme, umbes sedasi) ja pane haudepotti. Maitsesta soola ja pipraga ja kalla üle heleda õllega. Ja siis kuuma ahju hauduma, kuni ongi valmis.
Serveeri kartulipudru ja värskete jõhvikatega (või pohladega), mida võib ka natuke suhkruga kokku hööruda enne taldrikusse panekut.

Karuema haugikotletid

2011-01-25T13:29:00.003+02:00

Mine laupäeva hommikul Tallinnas kalaturule (see on seal Ilmarise kvartali ja Linnahalli naabruses). Ostra üks suur pirakas haug, või kaks, kui rohkem kotletti tahad.
Võta haugilt soomus, puhasta ja fileeri. peast ja seljaroost saad lisaks veel kena puljongi keeta.
Siis otsi kapist välja hakkliha masin, lase haugi liha sealt läbi - see on mõistlik, sest haugil on palju vastikuid väikseid roogusid, mis tavalise praekala söömise juures häirivad nautimist.
Hakitud haugimassile (ühe piraka haugi liha) lisa 1 sibul (hakitud) paar küüslaaugu küünt, üks suur toores kartul, soola, natuke musta pipart, kui on siis ka väheke tatikaseene pulbrit ja Maggi maitseainet.
Ja prae, ilma jahus ja riivsaias ja munas mätserdamata - lihtsalt sedasi. Seisab koos küll ja on üli maitsev ja mahlane.
Juurde võid keeta kartulit ja teha mõne mõnusa koorekastme. Mina teen tavaliselt suvekõrvitsast kastme. aga võib ka olla seenekaste või lihtsalt kaste.
Ühest haugist valminud kausitäis kotlette hävitatakse kolmeliikmelise pere poolt ühe õhtuga.

Karupere hommikune kõrvitsasupp

2011-01-02T18:30:00.002+02:00

Supp on igati sobilik söök juhtudel, kui tavalisest kõrvitsasalatist villand.
Puhastad ja tükeldad kõrvitsapoisi ja keedad sellest püree (see võib ka varem valmis keedetud olla ja näiteks sügavkülmikus teiste talvevarude seas ootamas)lisad piima ja ajad keema. Maitsestad mõnusasti soola ja suhkruga ja natukese vaniljega. Nõristad sisse manna - sellise väga vedela mannapudru jagu (võib ka maisimanna olla - tuleb koos kõrvitsaga eriti vaha Väga Kollane Supp) ja keedad nagu mannaputru ikka keedetakse.
Ja siis võid lisada ka törtsukese head ja õiget eesti võid. Ning uskuge mind - hommikusöögist ei jää muud järgi kui mõni maiasmokk, kes veel viimaseid riismeid postist sõrmega püüab :)

Kuld-kukeseene supp Karuema moodi

2011-01-02T17:45:00.003+02:00

See on üks hea talvine supp, aga selleks peab suvel natuke vaeva nägema: nimelt tuleks korjata kuld-kukeseeni ja need talveks ära kuivatada.
Nüüd jõulude järel tuleb külmkapist pühade notsuprae jäägid ka üles otsida, kenasti kuubikuteks lõigata ja katlasse visata. Lased siis notsutükikestel väheke keeda ja lisad kuivatatud kuld-kukeseened ja lased veel natukene potis koos podiseda. Niikaua puhastad porgandid ja seejärel paned need kohe ka katlasse. Edasi podisevad koos juba seened, notsuliha ja porgandid.
Siis koorid mõned kartulid ja lisad need, ja natuke sibulat ja natuke küüslaauku. Ja siis otsid külmikust välja oma suvel ärakülmutatud peterselli tupsud ja lisad ka need.
Ning siis peaaegu et ongi supp valmis. Proovid maitset, vajadusle lisad väheke soola ja kindlasti võiksid lisada ka musta pipart - see sobib kukeseenesupi sisse oivaliselt ja annab ka natukene vürtsikat jumet.
Ja siis võid ju natuke ka kuivatatud puravikupulbrit lisada, et seenemaitse muutuks tugevamaks. Muidugi see eeldab seda, et sa suvel ka puravikke oled niipalju saanud, et neist pulbrit teha.
Ja siis ongi suppvalmis. Maitseb hää - meenutab suviseid seenemetsakäike ja aitab ülejäänud jõulupraadi mõnuga võtta :)

Karuema vöileivatort Karuisa sünnipäevaks

2010-06-27T00:07:00.002+03:00

Pole miskit parata, Karuisa on kalade järele hull. Sellised need mehed siis on. Vahel, kui kalahullus eriti hullusti peale tuleb, vöib ta kokku osta umbes mitukümmend kilo kala ja siis rahulolevalt nädal aega mömiseda. Ja siis ikkagi veel natuke kala lisaks osta...
Sestap ainuöige tort Karuisale sünnipäevaks on kalatort.
Sedasi selle tegemine siis käib:
1) ostan poest Saibi (see uus leiva ja saia segutoode), 2 pakki
2) ostan toorjuustu ja kalamarja kaunistuseks ja pealtmäärimiseks, ja natuke ka peterselli - kaunistuseks
3) ostan suitsukala (ahvenat vöi turska vmt kus roogusid ei ole), majoneesi, muna, mugulsibulat
Suitsukalast, sibulast, munast ja majoneesist teen ühe mehise kalasalati. Seejärel lapin kandikule paraja koguse saibiviile ja neile panen kalasalati kihi. Siis jälle kiht saibi ja siis jälle kiht kalasalatit. Niikaua kui saibi jätkub vöi kuni salat otsa saab.
Siis mätsin kogu kupatuse toorjuustuga külgedelt ja pealt kokku, panen kaunistuseks peale kalamarja (vahel kui meeles on ka löhepasteeti nö kreemiseks kaunistuserks), ja peterselli ja mida iganes veel fantaasia sel hetkel välja pakub.
Siis lasen sellel tordil üleöö külmikus mädida ja hommikuks on see Karuisale sünnipäevaseks hommikusöögiks valmis.
Väga maitsev värk, igatahes. Ja lükkab ümber legendi, et karud vaid magusaga maiustavad.

Karuema rabarberikook

2010-05-30T17:52:00.002+03:00

No nii, täna tuli koogi isu peale.
Löikad aiast oma rabarberid ära ja tükeldad. Need, mis koogi sisse enam ei mahu, nendest teed kisselli. Noh ja kui ikka jääbe järele, siis paned sügavkülma teiseks korraks ootele.
Sulatad küpsetusmargariini (vöi vöid), umbes pool pakki, lisad suhkrut, muna (noh kaks muna näiteks), siis klaasikese (vöi kaks) keefiri. Seejärel segad jahusse natuke küpsetuspulbrit ja segad jahu ka taignamassi. Kui jahu pole näiteks piisavalt palju kodus, vöid paraja konsistentsi saamiseks ka natuke mannat lisada. Siis kasutad oma loogilist-loomingulist möistust ja vaatad, et tuleks selline parajalt paks tainas. Kindlasti paksem kui pannkoogitainas, kuid öhem kui klimbitainas.
Siis lisad tükeldatus rabarberid ja paned koogi vormi ja ahju. Noh vaata ikka, et kook liiga paks ei tuleks, siis ei küpse hästi läbi. Kui vaja, ja kui yainast liiga palju sai, siis tee kaks kooki näiteks :)
Ja valmis on siis, kui kooki keskelt tikuga torkides tainas enam tiku külge ei jää :)
Peale vöid tuhksuhkrut ka raputada, siis on kaubanduslikult kaunim väljanägemine.

Karuema teeb oma perele sööki vaid eesti lihast

2010-04-09T13:32:00.004+03:00

Nüüd on elu läinud pöhimötteliseks. Möni nädal tagasi osalesin Rimi reklaamikampaanias. Kuid täna keeldusin pöhimötteliselt. Sellepärast, et tunnen end solvatuna. Tean paljusid pöllumehi, kelle töö oma igapäevase leiva väljateenimiseks on sadu kordi raskem kui kellel iganes meist. Ei saa nad minna puhkusele, kuna lehm ei ole söögita ja lüpsita need nädalad kui peremees löunas peesitab. Ei saa ta isegi maalt linna, ilma et ei peaks kiirustama lüpsi vöi loomade söötmise ajaks tagasi. Rääkimata selle loomakasvatuse töö füüsilisest poolest. Olen seda kunagi koolivaheaegadel ise kogenud ja tean täpselt, mis see on ja kuidas see tundub.
Seepärast, kuigi olen seda alateadlikult kogu aeg teinud, siis nüüd deklareerin protestiks Rimi keti otsusele eesti liha mitte müüa: mina teen süüa ainult eesti lihast. Loll jutt see Rimi meeste jutt kvaliteedist. Köik tervisliku toitumise asjatundjad kirjutavad alla väitele, et lähiümbruse toodang on inimorganismile köige vastuvöetavam ja tervislikum.
Ja lisaks see sotsiaalse vastutuse pool - ma olen hämmastunud, et täna, xxi sajandil, kui köik firmad üksteise vöidu tahavad klinte meelitada oma sotsiaalse vastutustundlikkusega, julgeb üks hiigelbränd avalikult ja valjuhäälselt ennast nahhaalse ja sotsiaalselt vastutustundetu ebardina esitleda. See peab ikka ülbus ja hoolimatus olema. Kas Rimi juhid oma otsustamisel töesti arvavad, et eesti ühiskond on nii lontis ja saamatu, et sellise mönituse alla neelab?
Mina igatahes Rimisse enam ühtegi senti ei vii, samuti Säästumarketisse. Ja oma pere toidulauale ostan nüüdsest veelgi hoolikamalt ainult ja vaid kohalike tootjate kaupa.

Tule ja toeta meie oma eesti pöllumeest ka Näoraamatus

Tiiu kartulipuder hernestega

2010-04-03T17:25:00.003+03:00

See on teada tuntud töde, et toit maitseb paremini, kui see on kellegi teise tehtud ja et ise oled prii vaaritamisekohustusest.
Minu ammune hea söber Tiiu tegi kartuliputru nii:
eelmisel öhtul pani herned likku (ikka need samad tavalised kuivatatud herned, mida ületalve hoitakse, et hernesuppi teha).
järgmisel päeval pani herned pudrupotti keema - natuke varem vöib herned podisema panna seepärast, et herned lihtsalt, kui nad kuivanud on, vajavad väheke kauem keemist.
sel ajal kui herned keesid, kooris ta kartulid ja tükeldas ja lisas hernestele. seejärel keetis niikaua kuni kartulid pudru tampimise jaoks piisavalt pehmed olid. no muidugi, tähelepanu peab pöörama ka hernestele, et need ikka kenasti söödavalt pehmed oleksid. kuid kui teha köik sedasi kui vaja - leotada ja veidi kauem keeta - siis küll nad ikka pehmeks ka saavad.
Ja siis tuleb kartulid kurnata - no väheke vöib ju keeduvett ka potti jätta, siis on kergem see tampimise algus. Söber Tiiu, ja ma ise ka, tambib ikka vanal ja klassikalisel moel seda putru - puust pudrunuiaga. Aga kel moodsamaid vahendeid, siis miks ka mitte köögikombainiga seda köike teha. Et pudru mass paras ja maitsev tuleks, peab lisama kindlasti soola ja vöid ning kuuma piima (kui lisad külma piima, siis tömbab purdu värvi hallikamaks) ja nii see puder söögikölbulikuks saab. Ma olen vahel ka peekonit ja sibulat sisse praadinud, see on mu Saaremaa vanaema kartulipudru maitsestamise nipp. Sellisel juhul pole vöid vaja panna - liharasv annab selle vajaliku maitse. Ja siis pole muud kui sööma. Need herned on nagu pähklipalad seal pudrus ja teevad roa erliliselt hörguks!

Karuema külm tomatisupp

2010-04-03T00:31:00.002+03:00

Talv on läbi ja päevad muutuvad järjest soojemaks. Varsti on käes ka külmade suppide söömise aeg.
Eestlased on juba aastasadu teinud hapupiimast külma suppi, kuid Karuema köögis sündis hoopis uut sorti külm supp, tomatisupp.
Supi pöhjaks vöta tomatimahla (sobib ka köögiviljamahl, mida Aura müüb). Sinna sisse tükelda kurki, sibulat, paprikat. Lisa ka soolases vees vöi omas mahlas krevette ja fetajuustu kuubikuid. Maitsesta rohelisega (igasugu laugud on väga head, samuti basiilik) ning vürtsikama supi saamiseks lisa ka musta pipart. Soola vöid ka lisada, aga mitte liiga palju. Supp on maitsvam vähesema soolaga.
Ja siis pole muud kui sööma. Roog on kiiresti valmis ja jube maitsev!

Karuema vanaema pannileib

2010-03-28T00:32:00.003+02:00

Raskel ajal ei vöi toitu ära visata - see on olnud eesti perenaiste pöhimöte juba sajandeid. Minu vanaema oli sellistes asjades ikka ja alati väga pöhimötteline ja seepärast on tema vanas retseptiraamatus hulgaliselt sööke, mille kohta vöiks vist öelda et uuskasutuses söök.
Üks nädalavahetuse söökidest oli Vanaema pannileib. Eriti hea tuli pannileib vanast hernesupist.
Niisiis, riivid möned toored kartulid ja lisad paar muna ja maitsestad soola ja pipraga. Ja segad muidugi kenasti. Siis lisad natuke jahu, et tuleks selline pannkoogitaigna taoline mass. Seejärel praed natuke sinki, vöi pekiliha vöi peekonit ja sibulat ning lisad needki taignasse (te ei kujuta ette, kuivörd meeldiv löhn selle praadimise järel köögis levib!) ja köige löpuks lisad taignasse vana hernesupi (vajadusel vöid supi enne ka püreestada, kuid kui sulle meeldivad koogis väikesed tükid, siis vöid püreestamise ka ära jätta) ning siis vaatad veel, et tainas paraja paksusega oleks, vajadusel vöid veel väheke jahu lisada, kui tundub liiga vedel. Ja siis pannile ning ahju. Ja küpsetad kröbedaks. Pannileib tuleb seda parem, mida öhem ta on. Sestap, vöid mitu pannileiba küpsetada kui pann on väike ja tainast palju.Ja muidugi vöib sedasorti pannileiba teha ka teistest vanadest supipöhjadest, vastavalt maitsele ja isule. Fantaasial vöib lasta lennata.
Süüa soovitan seda pannileiba soojalt ja eriti hea maitseb siia juurde pärnaöie tee meega :) Ning kui ühe korraga ei jaksa kogu pannileiba ära süüa, siis järgmisel päeval pannil soojendades ja vöis praadides maitseb see praetud pannileib veelgi parem.

Löunamaa karude väheke vürtsikas pilaff Karuema moodi

2010-03-18T01:14:00.002+02:00

Lihtne teha, ruttu valmis ja maitsev!
Sönaga, Kesk-Aasias tehakse seda rooga lambalihast.Meie siin kaugel Pöhjamaal vöime seda teha ka notsulihast, sest meil ei ole mingeid sisulisi piiranguid liha söömise osas.
Sönaga - ajad woki panni kuumaks, lisad sinna korralikult öli, vötad paraja portsu (no näiteks neljale inimesele valmistades 500 g) notsu vöi lambaliha viilakaid (noh selliseid nagu strogonovi jaoks vajalikud)ja viskad pannile särisema. Samal ajal puhastad porgandid ja tükeldad kuubikuteks ja viskad pannile liha juurde särisema (nii mitu inimest on söömas, nii mitu porgandit paned). Lased neil seal koos säriseda ja asud sibulate kallale, koorid ja tükeldad (sibulat vöib ka palju olla) ja lisad pannile. Siis veel puhastad küüslaaugu - sellega ei maksa ka koonerdada. Ja siis väheke aega lased kogu sellel kupatusel seal pannil särised, korralikult segades, et ei körbeks miskit ja et köik kenasti pruunistuks. Siis lisad (4 inimese ports) umbes 10 dl puljongit ja lased kogu kupatusel keema töusta. Seejärel lisad riisi - 4-le inimesele 4 dl. Köige sobivam on täistera riis, see on ka köige tervislikum. Ja siis lased väikesel tulel kogu kupatusel umbes pool tundi podiseda, vahetevahel segades ja kontrollides, et miski körbema ei läheks. Siis köige löpuks lisad veel tomatipastat (ketshup asendama ei sobi) ja lased veel veidike podiseda ja ongi valmis. Maitsestamiseks on oluline kasutada musta pipart - seda nad seal Kesk-Aasias sellise toidu juures kasutavad. Ja soola, mille kogus muidugi söltub sellest kui soolane on puljong, milles roog hauduma hakkab. Noh mul on oma lemmikmaitseaine - Maggi Maagiline maitse - ma panen seda ka natuke, kuid siin roas ei saa sellega liialdada. Siin peab olema selline musta pipra höng asjal juures.
Serveerida sobib hapupiima vöi keefiriga. Piima kölbab ka, kui möni hapupiimatoodetest lugu ei pea. Öhtusöögi olukorras vöib ka punast veini körvale serveerida ja saabki kohe piduliku öhtusöögi.

Karuvanaema Rongivöilevad

2010-03-15T15:05:00.005+02:00

Kui on väga paha olla, ja tunned, et hakkab miski külmetuse vöi gripi moodi töbi tulema, siis peab kindlasti sööma midagi sellist, mis haiguse kohe ära hirmutab.
Karuema ema (Karuvanaema) on juba aastaid omi lapsi ja lapselapsi sellistel puhkudel Rongivöilebadega hellitanud.
Rongivöileib - sobib väiksematele (tegelikult on vöileva nimi Onga-onga vöileib, sest Karupoiss, kui ta veel väike oli, arvas, et see ei ole mitte rong, mis seal Nömmel sedasi koliseb, vaid et see on Onga-Onga, sealt siis ka roa tegelik nimetus)
Seega siis:
Vötad head ja värsket eesti rukkileiba, määrid peale vöid ja paned vöile ohtralt küüslaauku ja siis veel köige peale head eesti doktorivorsti. Siis tükeldad vöileva umbes 1 cm suurusteks kuubikuteks, paned need palakesed lauale üksteise järele ritta ja kujutad ette, et see on rong. Ja siis laulad sinna juurde kuulsat lastelaulu "Rong see söitis tsuhh tsuhh tsuhh, piilupart oli rongijuht..." ja samal ajal söidavad köik kibeda küüslaauaguga vöilevatükid haige lapse suhu. Protseduuri vöid teha mitu korda päevas ja mitu päeva järjest. Maitseb hea ja haigus pögeneb.

P.S. Doktorivorsti viilud peavad ikka sellised mehised olema, mitte nagu nüüd need valmislöigatud öhukesed viilud vaakumpakendis. Ostad ikka kaaluga ja letist seda vorsti ja löikad ise kena korraliku viilu, umbes pool senti vöi natuke vähem paksu. Nipp selles, et kui vorst liiga öhuke on, siis jääb küüslaaugu maitse liiga jöuliselt domineerima, ja väike laps ei pruugi seda ampsu alla neelata.Idee on selles, et küüslaaugu maitse saaks mahendatud.

Vöiga praetud kartulikoored

2010-01-13T19:46:00.002+02:00

Töeline delikatess külmadel talvepäevadel on vöiga kröbedaks praetud kartulikoored, maitsestatuna Maggi üldmaitseainega. Nämmu-nämmu.
Valmistamine tavaline - keedad koorega kartulit, koorid need siis soojalt ja sööd ühel päeval kenasti vitamiinirikkaid - sest koorega keetmine säilitab vitamiinid - kartuleid. Aga keedetud koori ära ei viska, sest nendest saab veel korra sööki tega. Paned vöisilma pannile, siis viskad sinna natukese keedetud kartulite koori, väheke Maggi maitset. Kui soovid, vöid ka väheke sibulat lisada. Ning praed mönusasti kröbedaks. Ja sööd ja mömised, nagu alati. Töeline delikatess.

Karuema jäätmepirukas

2009-12-06T01:44:00.004+02:00

Seda sööki sobib teha laupäeval! Pane saun küdema, ja kuni saun köeb, valmista öhtusöök.
Otsi kapist köik eelmiste päevade söögijäägid ja analüüsi, mis omavahel kokku sobivad.
Mina tegin täna nii:
1. leidsin kapist kolm vana keedetud kartulit. Koorisin need ja riivisin, kogus oli umbes 150 grmmi
2. vötsin kapist küpsetusmargariini, ka umbes 150 grmmi
3. lisasin ühe muna
4. ja jahu niipalju, et käega sötkudes selline kena ja tugev muretaignamass valmis sai
Panin siis taignapallikese sügavkülmikusse kiirjahtumisele niikauaks, kui piruka täidisega jaurasin.

Otsisin kapist vanad singi ja vorstijäänused - ühe paki juba oma realiseerimistähtaja ületanud sinki, ja laste poolt Hispaaniast külakostiks toodud snäkivorste (mis niisama süües veidike nagu masinaöli maitsega olid). Tükeldasin kogu kraami ja panin pannile. Igaks juhuks, kuna kraam polnd enam köige värskem. Siis otsisin sügavkülmikust nädala jooksul sinna pandud muudest söögitegemistest üle jäänud sibularöngad ja praadisin neidki väheke. Rohkem selleks, et nad üles sulaks, ja muidu kena löhna kööki tekitaksid.

Siis vötsin kiirjahutusest oma taignapalli ja mutsisin ümmargusse koogivormi. Panin sinna peale pannil oodanud täidise. Kloppisin umbes kuus muna ja valasin sinna täidisele peale ja köige peale veel riivisin ära köik kapis olevad juustukontsud.
Lükkasin ahju ja küpsetasin 200 kraadi juures umbes pool tundi. Tahtsin juba sööma hakata, kuid siis selgus, et munatäidis polnd veel päris küps, kuigi juust juba pealt kena kröbe oli.
Lükkasin roa veel natukeseks ahju. Panin fooliumi kaitseks peale, et juust liiga ära ei körbeks.
Ja siis varsti ta valmis saigi.
Panin jahtuma ja läksin sauna.
Mönusa saunatamise järel, löikasin kena siilu ja söin värske piimaga. (No oleks vöind ju ka ölut körvale juua vöi head veini... aga seekord sedasi memmekalt - piimaga)
Teine kord saab sama pöhja peale näiteks kalajäänustest täidise teha, vöi hoopis ainult sibula vöi porrulaugutäidise, kui näiteks taimetoidu isu on... Vöi millest iganes. Anna ainult fantaasiale voli.

Karuema öuna-kaerahelbe tervislik magustoit

2009-12-06T01:33:00.003+02:00

No nii, täna sai maiustatud. Tervislikult magus maiustus sai:
-Vöta umbes seitse öuna, koori ja tükelda
-Määri ümmargune klaasist koogivorm miski rasvasega (mina täna kasutasin puhast oliivöli otse Itaaliast, tänud Ülle!)
-Sulata umbes 100-150 grammi vöid ja sega sinna umbes pool klaasi suhkrut (tervislikum oleks muidugi pruun suhkur) ja natuke ka vanilje suhkrut.
- Ning siis lisa selles vöi ja suhkru segusse niipalju kaerahelbeid, et tuleks kena korralik ja paks segu. Noh umbes selline paksus, nagu kaerahelbe pätside tegemiseks vaja oleks.
- Siis lisa veel üks muna ja klopi natuke.
- ning pane see segu öunte peale ja umbes 200 kraadisesse kuumusess küpsema.
Need, kes on kaneeli söbrad, vöivad sinna öune ja kaerahelbekihi vahele ka kaneeli raputada. Teeb maitse veelgi hörgumaks.
Serveerida tuleks vana ja hea ja klassikalise vaniljejäätisega :) Karumömmidega kaussidest !
Nämmm!

Karuema vanaema öunapannkoogid

2009-10-23T00:11:00.003+03:00

Vöta keskmise suurusega kauss, löö sinna katki 3-4 muna. Lisa näpuotsaga soola ja klopi natuke. Siis lisa ka natukene suhkrut, nii maitse järgi, aga palju pole vaja, sest liiga magusana küpsetatud koogid pole nii head kui neutraalsema maitsega koogid.
Tükelda ja puhasta kaks -kolm öuna (koor vöib peale jääda kui on kodumaised öunad) ja sega munavahuga. Seejärel timmi tainas jahu ja veega parajaks nii koguselt kui paksuselt. Tainas peaks olema pigem vedelapoolne, et sellest saaks kenad ülepannikoogid. Paksemast taignast tulevad aga sellised vahvad väiksed ja pontsud koogid. Lisandiks vöid pakkuda mett ja rööska piima.
Ausalt - parim pühapäevahommikune amps!

Karuema kalasupp Soome-Saare segumoodi

2009-09-29T23:19:00.003+03:00

Vöta üks kalaluukere - punane kala sobib hästi. Kougi kala peast silmad välja - need teevad leeme häguseks. Keeda luukerest mönus ja maitsestatud leem.
Tükelda leeme sisse kalafilee kuubikud, no nii cmxcm möödus. Keeda natuke. Lisa kartulitükid ja porrulauk. Kui tahad pidulikumat suppi, vöid ka krevette lisada. Siis lisa natuke rööska koort, et tuleks selline piimane olemine. maitsesta - kalasupp ei tohi olla mage, vaid paraja soolasusega.
Siis rösti kena rukkileiba körvale, määri leivale ka tortsuke puhast ja naturaalset eesti vöi soome vöid. Ja hakka maiustama. Kui tahad luksuslikumat suppi, siis vöid maitsestada ka natuke kalamarjaga. ja tilli muidugi tuleb löpuks lisada, juba taldrikuuse, on maitsvam, kui supis ligunenult:)
NB! kui tahad kiiremat ja lahjemat suppi, siis vöid ka puljonikuubikutest leeme teha ja koore asemel piima panna, aga see ei ole siis enam nii maitsev supp kui see päris öige versioon lubab.

Karuema kirjumirju kanasupp

2009-06-04T00:57:00.002+03:00

Kui teil jääb külmikusse erienvaid jääke kanasöökidest, siis saab nendest ühe kena supi kokku keerata, ja maitsva ka.
Mul oli külmikus natuke grillkanajäänuiseid ja suures supipotis pelmeenikeeduvesi (me keedame pelmeene muuseas puljongikuubikuga maitsestatud leemes - tuleb palju maitsvam.
Ajasin pelmeenikeeduvee kuumaks, panin leeme grillakana kondid, lisasin juurde veel natuke vett. Keetsin veidike grillkana konte, et sealt pelmeenieeduveele veidi maiset juurde saada. Puhastasin kana kondid (naha söötsin kassile ja ka peenemad luud), lisasin leitud lihapalad uuesti spipuljongisse, lisasin ühe hea ja suure vanaema aias kasvatatud porgandi, ja keetsin natuke. Siis lisasin tükeldatud porrulauagu, umbes pool porrut on mõistlik. Siis analüüsisin hoolega supi "paksust" - supis peab ikka vedelat ka olema ja tummist osa. Sedasi parasjagu mölemat. Kui kipub vesiseks jääma, viska peotäis vöi paar niitnuudleid ka kirjumirju supi potti.
Siis keera tuli poti alt kinni. Lisa kolm-neli tükeldatud küüslaauguküünt, tilli, lauku jm rohelist mis sul kodus on, ja kutsu pere sööma. Soola ja muid maitseaineid lisa loominguliselt. Väga soolasena pole supp hää, seepärast ole soola lisamisega ettevaatlik.

Karuisa lemmikpuder

2009-05-28T12:10:00.003+03:00

Kui Karuema tahab Karuisale head meelt valmistada, siis teeb Karuisa lemmiktatraputru. Seda tehakse niimoodi: vötad pool kilo tatart ja hästi suure poti. Paned potti vett (NIPP: aja vesi enne veekeedu masinaga keema, saab kiiremini), ja lisad kuuma vette tatra. Lased korraks keema töusta, ja siis kallad selle esimese keeduvee ära - nii ei jää puder hiljem liiga möru. Vöid ka teise ringi sedasi teha, kui veelgi mahedama maitsega putru soovid. Aga kui tatra loomulik veidike kirbe maik sulle meeldib, siis tee seda loputust vaid üks kord.
Niisiis, pane tatar selles suures potis uue puhta veega keema ja samal ajal prae pannil hakkliha (pool kilo tatart ja pool kilo hakkliha), ja maitsesta hästi oma lemmikmaitseainetega. Minule meeldib see Maggi maitseaine ja sool. Vahel lisan ka veidike seenpulbrit, mida sügisel jöulude eel kodulähedase kaunabduskeskuse jöululaadalt ühelt taadilt ostsin. Siis panen praetud ja maitsestatud hakkliha tatraga kokku ja keeran poti all tule väiksemaks, et selliselt mönusalt podisema hakkaks see puder. Siis tükeldan pollulauku, ja lisan möne aja pärast sellesse podisevasse katlasse ja samal ajal jälgin, et puder pöhja ei körbeks ja ikka piisavalt vedelikku oleks, milles tatar saaks podiseda. Kui vaja, lisan midagi - vett, vöi piima vöi koort. Aga kui ma Karuisale teen, siis ma piimatooteid ei saa lisada, sest Karuisal on laktoosi seedimisega probleeme ja ka pudru sees ei möju need ained talle hästi.
Podistan potti, kuni tatar on pehme, ja köige löpuks lisan veel tükeldatud värsket küüslaauku. Ja vöid natuke. Kuid kui peres on kalorite lugejaid Karusid, siis vöib vöisilma lisamise ka igaühele isiklikuks ülesandeks jätta.
Körvale vöib juua piima, vöi keefiiri.
Hästi hea söök ka teisel päeval soojendamiseks, seepärast teen seda alati suure poti. Suvel isegi kuni ühest kilost tatrast, et siis teisel päeval vaid soojendamise vaev...

Karuema kevadine kerge salat

2009-05-18T20:58:00.002+03:00

Vöta pakk kodujuutsu, karp tuunikala konservi ja silma järgi kurki (umnes pool kurki on ok selle koguse kodujuustu ja tuunikala peale. Sega kokku ja söö. Soola pole vaja, kastet pole vaja. Selle, kas kasutad rasvasemat kodujuustu ja tuunikala ölis saad ise otsustada. Fakt on see, et öliga on maitsvam ja nagu mu toitumisterapeut siin Soomes ütles - inimene vajab ölisid... Aga jah kui käib paaniline kalorite lugemine, siis opn parem vötta tuunikala omas mahlas ja lahja kodujuust.
Ahjaa, värsket tilli sobib ka peale hakkida - annab natuke veelgi kevadisemat maitset ja viib liigset vedelikku hästi ihust välja :)

Laisa Karuema öhtusöök /Lazy Bearmom's dinner

2009-05-12T19:39:00.004+03:00

Töölt koju lontides astu läbi poest. Osta pakk külmutatud lillkapsast, ja looda, et sul kodus külmkapis on tortsuke vöid ja juustu...Kui oled kindel, et sul juustu ja vöid ei ole, siis pead neidki poest ostma.
Mine koju, otsi välja oma mikrouuni kaanega pott, pane sinna kapsas ja vöisilmake, ning riivi peale ka tortsuke juustu, NING Maggi maitseainet. Lase natuke, umbes 7-10 minutit köige kangema kuumuse käes mikrouunis podiseda, ja söö. Väga hea ja kerge söömine. ja mis peaasi, kiiresti valmis.

150 kcal per portion

----
pack of freezed cauliflowers, little bit butter and cheese and special Maggie tasted salt, put all together for 7-10 min to microwave with special microwave pot and eat :)

Karuema kanasalat kreeka pähklite ja virsiku kompotiga / Chicken salad with nuts and and apricots

2009-05-11T23:03:00.004+03:00

No nii. Köht tühi jälle?
Mine poodi ja osta:
torts jääsalatit, kurki, virsiku kompotti, kreeka pähkleid (noh neid aju väljanägemisega), küpsetatud kanafileed (seda vöid ise ka toorest kanafileest valmistada) ja head eesti majoneesi, seda vedelamat ja lahjemat, topsides müüakse.
Sega köik kokku ja söö. Ahjaa, natuke vöid lasta seista ka enne kui sööd, siis saab majonees teiste ainetega "mädida"

umbes 450 kcal

----------
SHORT SUMMARY IN ENGLISH

ice salad, cucumber, apricots in juice, nuts (those what looks like brains), baked chicken filet and Estonian mayonnaise. mix all stuff and eat :)

Karuema kookoskana jasmiini riisiga/Chicken with jasmine rice and coconut milk

2009-05-11T21:11:00.004+03:00

Karuema armastab vahel pandakarude maa sööke. Kookoskana jasmiiniriisiga on löhnav bukett hääd sööki ja mis peamine, ime ruttu valmis. Sobib nii pidu kui argisöömaajaks.

Niisiis. poest vaja osta natuke kanafileed, kookospiima ja jasmiiniriisi.

Kodus paned riisi keema, natuke soolase veega, nii tuleb maitsvam. Samal ajal kui riis keeb - noh söltub riisisit, aga umbes 10 minutit - tükeldad kanafilee ja paned pannile. Praed vähese öliga kana küpseks (pruuniks pole vaja, oluline, et on küps) ja maitsestad Maggi maitseainega (mitte liiga palju ära seda maitseainet pane, sest kookose maitse peab hiljem domineerima jääma). Siis kui kana küps, lisad pannile kookospiima ja lased korraks veel keema. Kookospiima peab olema nii palju, et sellest jääb kanatükkidele kaste. Pea meeles: kana tömbab kookospiima enda sisse, nii et vöib tekkida vajadus kookospiima lisamiseks. Vöid ka natuke sibulat vöi porrulauku maitseks panna, aga vöib ka päris ilma nendeta.

Ja siis ongi riis valmis - keeda riis ikka nn poolpehmeks, al dente stiilis, muidu on selline plöga ja pole maitsev. Ja siis on ka kana-kookose kaste valmis. Jagad portsionitesse ja mömised mönust. Valmis umbes 15 minutiga. Vöib kasutada ka grillakana fileed, vöi mönda muud valsmisküpsetatud kanafileed, kuid see kipub jääma kuivaks.

Üks portsjon on umbes 500 kcal.
----------
SHORT SUMMARY IN ENGLISH:
jasmine rice to water, boil al dente
chicken pieces to firepan, bake chicken, add coconut milk as sauce, and eat :)